1. Mis on perevägivald?
Perevägivald ei ole ainult löömine. Eesti seaduse ja rahvusvahelise praktika järgi hõlmab perevägivald nelja liiki väärkohtlemist:
- Füüsiline vägivald — löömine, tõukamine, juustest tirimine, kägistamine, esemega viskamine, kinni hoidmine
- Psühholoogiline vägivald — ähvardamine, alandamine, kontrollimine, isoleerimine sõpradest/perest, pidev kritiseerimine, gaslighting
- Seksuaalne vägivald — sunnitud seksuaalvahekord (ka abielus!), seksuaalne alandamine
- Majanduslik vägivald — raha kontrollimine, tööl käimise keelamine, vara hävitamine, võlgade tekitamine sinu nimele
Oluline: Ka ähvardamine ja pidev psühholoogiline surve on vägivald, isegi kui sind pole kunagi löödud. Sa ei pea ootama, kuni olukord läheb hullemaks.
2. Mida ütleb Eesti seadus
Alates 2019. aastast on perevägivald Eestis avaliku menetluse kuritegu. See tähendab väga olulist muudatust:
KarS § 121 lg 2 p 2 — kehaline väärkohtlemine lähi- või sõltuvussuhtes:
Karistuseks kuni 5 aastat vangistust. Politsei PEAB alustama menetlust, isegi kui ohver ei esita avaldust. Ohver ei saa menetlust lõpetada.
Karistuseks kuni 5 aastat vangistust. Politsei PEAB alustama menetlust, isegi kui ohver ei esita avaldust. Ohver ei saa menetlust lõpetada.
See tähendab, et:
- Politsei peab uurima iga perevägivalla juhtumit
- Vägivallatseja ei saa survestada sind avaldust tagasi võtma — menetlus jätkub
- Naabrid, arstid ja teised saavad samuti politseile teatada
- Ähvardamine on eraldi kuritegu (KarS § 120)
3. Mida teha? Samm-sammuline juhend
Samm 1: Taga enda turvalisus
- Kui oled vahetus ohus, helista 112
- Mine turvalisse kohta — naabrite juurde, poodi, tankla juurde
- Võta kaasa dokumendid (ID-kaart, pass), telefon, võtmed, raha
- Kui saad, võta kaasa laste dokumendid
Samm 2: Dokumenteeri tõendid
- Pildista vigastusi (ka väikeseid) oma telefoniga
- Pildista lõhutud asju, segadust korteris
- Salvesta ähvardavad sõnumid (WhatsApp, SMS, e-mail)
- Kirjuta üles, mis juhtus, millal, kus ja kes olid tunnistajad
- Mine arstile — arst dokumenteerib vigastused (see on oluline tõend)
Samm 3: Teata politseile
- Helista 112 (hädaabi) või 612 3000 (Politsei- ja Piirivalveamet)
- Või mine lähimasse politseijaoskonda
- Või tee avaldus politsei.ee veebis
- Sul on õigus eestikeelsele tõlgile, kui sa ei räägi eesti keelt
Sa ei pea kartma: Politsei ei saada sind välja, isegi kui sul pole Eesti kodakondsust. Perevägivalla ohvrid on seadusega kaitstud olenemata nende elamisloastaatusest.
Samm 4: Otsi abi
- Helista ohvriabi telefonile 116 006 — töötab 24/7, tasuta, anonüümne
- Pöördu naiste tugikeskusesse — turvaline varjupaik + nõustamine + juriidiline abi
- Taotlege riigi õigusabi — tasuta advokaat, kui sissetulek on madal
4. Lähenemiskeeld — kuidas taotleda
Lähenemiskeeld keelab vägivallatsejal sulle läheneda, sinuga ühendust võtta ja teie ühises elukohas viibida.
Perekonnaseadus § 1055 ja KrMS § 141¹:
Kohus saab kehtestada ajutise lähenemiskeelu kohe (ka ilma vastaspoole ärakuulamiseta). Politsei saab kehtestada viivitamatu lahkumiskohustuse otse sündmuskohal.
Kohus saab kehtestada ajutise lähenemiskeelu kohe (ka ilma vastaspoole ärakuulamiseta). Politsei saab kehtestada viivitamatu lahkumiskohustuse otse sündmuskohal.
Kuidas taotleda:
- Esita avaldus kohtule (maakohus sinu elukoha järgi)
- Kirjelda ohtu — vägivalla juhtumid, ähvardused, hirm
- Lisa tõendid — politsei protokollid, arstitõendid, fotod
- Kohus saab otsustada 1–3 päeva jooksul (kiirmenetlus)
- Lähenemiskeelu rikkumine on kuritegu (KarS § 331²)
5. Laste kaitse
Kui peres on lapsed, on nende kaitsmine eriline prioriteet:
- Lastele vägivalla pealtnägemine on psühholoogiline väärkohtlemine
- Teata lasteabi telefonil 116 111 (tasuta, 24/7)
- Kohalik omavalitsus peab tagama laste turvalisuse
- Kohus saab määrata laste hooldusõiguse sinule
- Vägivaldne vanem võib kaotada suhtlusõiguse
6. Tasuta abi ja kontaktid
Hädaabi: 112
Ohvriabi telefon: 116 006 (24/7, tasuta, anonüümne, ka vene ja inglise keeles)
Lasteabi telefon: 116 111
Politsei info: 612 3000
Naiste tugikeskused: naisteliin.ee (igas maakonnas)
Sotsiaalkindlustusamet: sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi
Ohvriabi telefon: 116 006 (24/7, tasuta, anonüümne, ka vene ja inglise keeles)
Lasteabi telefon: 116 111
Politsei info: 612 3000
Naiste tugikeskused: naisteliin.ee (igas maakonnas)
Sotsiaalkindlustusamet: sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi
Naiste tugikeskused pakuvad TASUTA:
- Turvalist varjupaika (koos lastega)
- Psühholoogilist nõustamist
- Juriidilist nõustamist
- Abi dokumentidega ja asjaajamisega
- Tuge kohtumenetluse ajal
7. Sinu õigused ohvrina
Eesti seadus annab perevägivalla ohvritele ulatuslikud õigused:
- Õigus kaitsele — politsei peab tagama su turvalisuse
- Õigus informatsioonile — sind tuleb teavitada menetluse käigust
- Õigus tõlgile — kui sa ei räägi eesti keelt
- Õigus ohvriabile — tasuta nõustamine ja tugi
- Õigus hüvitisele — kurjategija peab hüvitama kahju
- Õigus riigi õigusabile — tasuta advokaat
- Õigus anonüümsusele — sinu andmeid ei avaldata meediale
Meeldetuletus: Perevägivald ei ole sinu süü. Sa ei ole üksi. Abi on olemas ja see on tasuta. Esimene samm on kõige raskem — aga see samm muudab kõike.
Advocat aitab sul oma õigusi mõista
Meie AI-assistent selgitab sulle lihtsas keeles, millised on sinu võimalused ja õigused. Privaatne ja tasuta.
Proovi Advocat kohe →