1. Mis on elatis ja kes peab maksma

Elatis (ehk alimendid) on raha, mida vanem peab maksma oma lapse ülalpidamiseks, kui ta ei ela lapsega koos. See on lapse õigus, mitte vanema privileeg.

Perekonnaseadus (PKS) § 100:
Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. See kohustus kehtib sõltumata sellest, kas vanemad on abielus, lahutatud või polegi kunagi koos elanud.

Oluline teada:

2. Elatise miinimummäär 2026

PKS § 101 (kehtiv alates 1. jaanuarist 2022):
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 € ühe lapse kohta, millele lisandub 3% Eesti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Baassummat indekseeritakse 1. aprillil tarbijahinnaindeksiga. (Uuendatud 2022. aasta perekonnaseaduse reformi järgi.)

Elatise miinimum — kuidas arvutada

Baassumma 1 lapse kohta 200 EUR/kuus
+ 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast indekseeritud iga-aastaselt
Täpse summa leiab ametlikust kalkulaatorist justdigi.ee
Tähelepanu: See on baasmiinimum. Lõplikku summat kohandatakse vastavalt lapse vanusele ja vajadustele, lapsega koos veedetud aja osakaalule, perehüvitistele ja vanema teistele ülalpidamiskohustustele. Kontrolli kehtivat numbrit alati Riigi Teatajast (PKS § 101) või kasuta Justiitsministeeriumi elatise kalkulaatorit.

3. Kuidas elatist arvutada

Kohus arvestab elatise suuruse määramisel järgmisi tegureid:

Praktiline reegel: Enamasti määrab kohus elatise vahemikus 300–700 € lapse kohta, sõltuvalt vanema sissetulekust. Keskmise palgaga vanema puhul on see tüüpiliselt 400–500 €.

4. Kuidas elatist nõuda — sammhaaval

Variant 1: Kokkulepe (kiireim)

  1. Räägi teise vanemaga ja lepi kokku summa
  2. Pane kokkulepe kirjalikult paberile
  3. Parim: lase notaril kinnitada — siis on see koheselt täidetav

Variant 2: Kohtusse pöördumine

  1. Esita hagiavaldus maakohtusse oma elukoha järgi
  2. Hagiavalduses märgi: lapse andmed, teine vanem, nõutav summa, põhjendus
  3. Lisa tõendid: lapse sünnitunnistus, kulutused, teise vanema sissetulekud (kui tead)
  4. Riigilõiv: elatise asjades on hageja riigilõivust vabastatud
  5. Kohus teeb otsuse tavaliselt 2–4 kuu jooksul
Kiirmenetlus: Kohus saab määrata ajutise elatise juba menetluse käigus, enne lõplikku otsust. Taotlege seda kindlasti!

Variant 3: Maksekäsu kiirmenetlus

Kui nõuate ainult miinimumelatist ja teine vanem ei vaidle vastu:

  1. Esita avaldus e-toimiku kaudu
  2. Kohus saadab maksekäsu teisele vanemale
  3. Kui vanem ei vaidle vastu 15 päeva jooksul, jõustub käsk
  4. Kogu protsess: 2–4 nädalat

5. Kohtutäitur ja sundtäitmine

Kui teine vanem ei maksa kohtu poolt määratud elatist, saate pöörduda kohtutäituri poole:

Elatisabi fond (PKS § 101⁴):
Kui teine vanem ei maksa ja kohtutäitur ei suuda raha kätte saada, maksab riik ajutiselt elatisabi kuni 100 € kuus lapse kohta. Taotlus: Sotsiaalkindlustusamet.

6. Mis siis, kui isa on välismaal

Kui elatise kohustatud vanem elab teises riigis:

7. Korduma kippuvad küsimused

Kas isa saab elatisest keelduda, sest ta on töötu?

Ei. Töötu olek ei vabasta elatise maksmisest. Kohus eeldab, et vanem peab tegema pingutusi töökoha leidmiseks. Kui vanem tahtlikult hoiab sissetulekut madalal, saab kohus arvestada potentsiaalset sissetulekut.

Kas saab nõuda tagasiulatuvalt?

Jah, kuni 1 aasta tagasi enne hagi esitamist (PKS § 102 lg 2).

Kas elatis muutub, kui mul tekib uus partner?

Ei. Uue partneri sissetulek ei mõjuta bioloogilise vanema elatiskohustust.

Kas elatis väheneb, kui isal sünnib uus laps?

Võimalik. Isa saab taotleda elatise vähendamist, kui tal on rohkem ülalpeetavaid. Kuid kohus hindab iga juhtumit eraldi.

Advocat aitab elatist arvutada

Meie AI-assistent selgitab sulle elatise arvutamise reegleid, sinu võimalusi ja järgmisi samme. Tasuta ja privaatne.

Arvuta elatist Advocatiga →