1. Mis on küberkiusamine
Küberkiusamine on korduv tahtlik ahistamine, ähvardamine või alandamine interneti ja digitaalsete vahendite kaudu. See hõlmab:
- Solvamine ja ähvardamine sotsiaalmeedia kommentaarides, sõnumites
- Privaatsete fotode/videote jagamine ilma nõusolekuta
- Valeinfo levitamine — kuulujuttude, valeprofiilide loomine
- Tõrjumine — rühmadest, vestlustest väljaheitmine
- Doxxing — isikuandmete (aadress, telefon) avalikustamine
- Catfishing — kellegi teisena esinemine
- Pidev jälitamine — korduvad soovimatud sõnumid, jälgimine
Oluline: Küberkiusamine EI OLE „lihtsalt naljakas“. See on tihti kuritegu. Eesti seadus kaitseb sind — nii lapsi, noori kui täiskasvanuid.
2. Eesti seadused, mis kaitsevad sind
KarS § 157¹ — ahistav jälitamine (stalking):
Teise isikuga korduv või pidev soovimatu kontakteerumine viisil, mis tekitab hirmu — karistus kuni 3 aastat vangistust. Kehtib ka internetis!
Teise isikuga korduv või pidev soovimatu kontakteerumine viisil, mis tekitab hirmu — karistus kuni 3 aastat vangistust. Kehtib ka internetis!
KarS § 178¹ — eraviisilise seksuaalse sisuga kujutise edastamine:
Täisealise isiku seksuaalse sisuga pildi/video jagamine ilma tema nõusolekuta — karistus kuni 3 aastat vangistust. Nn „revenge porn“ on kuritegu!
Täisealise isiku seksuaalse sisuga pildi/video jagamine ilma tema nõusolekuta — karistus kuni 3 aastat vangistust. Nn „revenge porn“ on kuritegu!
KarS § 120 — ähvardamine:
Tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või vara olulise kahjustamisega ähvardamine — karistus kuni 1 aasta vangistust. Ka internetis saadetud ähvardus loeb.
Tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või vara olulise kahjustamisega ähvardamine — karistus kuni 1 aasta vangistust. Ka internetis saadetud ähvardus loeb.
Lisaks kehtivad:
- KarS § 131 — solvamine (rahatrahv)
- KarS § 137 — eraelu puutumatuse rikkumine (kuni 3 a vangistust)
- KarS § 157² — lähisuhtevägivald digitaalsete vahenditega
- KarS § 175 — alaealise seksuaalse sisuga kujutise jagamine (kuni 5 a)
- VÕS § 1043, 1046 — kahju hüvitamise nõue (tsiviilhagi)
3. Privaatsete piltide jagamine — see on kuritegu
Alates 2019. aastast on Eestis keelatud jagada intiimseid pilte/videoid ilma inimese nõusolekuta. See kehtib kõikidel juhtudel:
- Endine partner jagab sinu pilte „kättemaksuks“ (revenge porn)
- Keegi edastab pilte, mis saadeti usalduses
- Screenshotide tegemine ja jagamine intiimsetest videovestlustest
- Pildi saatmine grupichatidesse, foorumitesse, sotsiaalmeediasse
Alla 18-aastaste puhul: Alaealise seksuaalse sisuga piltide tegemine, omamine ja jagamine on eriti raske kuritegu (KarS § 175, kuni 5 aastat vangistust). See kehtib ka juhul, kui alaealine saadab ise — levitaja kannab vastutust.
4. Kuidas koguda tõendeid
Tõendite kogumine on kriitilise tähtsusega. Kiusa saab kustutada, seega tegutse kohe:
- Tee ekraanitõmmised (screenshots) KÕIGEST — sõnumid, kommentaarid, profiilid
- Fikseeri kuupäev ja kellaaeg igal screenshotil
- Salvesta URL-id — kopeeri veebiaadressid
- Salvesta kasutajanimed — isegi kui need on anonüümsed
- Videotõend — telefoni ekraanisalvestus on hea lisa
- Ära kustuta vestlusi — need on tõendid
- Tunnistajad — kas keegi teine nägi kiusamist?
Nipp: Mõnel platvormil saad alla laadida oma andmeid (Facebook, Instagram — "Download your data"). See sisaldab ka kustutatud sõnumeid.
5. Kuidas politseile teatada
Küberkiusamine on kuritegu — politsei peab sellega tegelema:
- Veebis: politsei.ee → „Teata kuriteost“
- Telefoniga: 612 3000 (politsei info)
- Kohapeal: lähim politseijaoskond
- Hädaabi (ähvardus): 112
Avalduses märgi:
- Kes kiusab (nimi, kasutajanimi, kontaktandmed — kui tead)
- Millal algas kiusamine ja kui kaua on kestnud
- Mida täpselt tehti (kirjelda sündmusi)
- Millist kahju on tekitanud (emotsionaalne, majanduslik, maine)
- Lisa KÕIK tõendid (screenshots, lingid, salvestused)
Politsei peab uurima. Kui politsei keeldub avaldust vastu võtmast või ütleb „see on lihtsalt internet“, on sul õigus esitada kaebus prokuratuurile. Küberkiusamine EI OLE väiksem kuritegu kui tänaval toimuv.
6. Kooli vastutus
Kui küberkiusamine toimub kooliõpilaste vahel, on koolil seaduslik kohustus sekkuda:
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 44:
Kool peab tagama õpilase vaimse ja füüsilise turvalisuse. Kool peab kiusamise korral tegutsema — ka küberkiusamise korral.
Kool peab tagama õpilase vaimse ja füüsilise turvalisuse. Kool peab kiusamise korral tegutsema — ka küberkiusamise korral.
- Teata klassijuhatajale ja kooli direktorile kirjalikult (e-post)
- Kooli tugispetsialistid (psühholoog, sotsiaalpedagoog) peavad sekkuma
- Kool saab rakendada tugi- ja mõjutusmeetmeid kiusaja suhtes
- Kui kool ei tegutse, esita kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumile
- Tõsiste juhtumite korral teata ka politseile
7. Juhend vanematele
Kui sinu laps on küberkiusamise ohver:
Mida teha:
- Kuula last — ära süüdista, ära ütle „ise oled süüdi“
- Kogu tõendeid — screenshots, salvestused (vt punkt 4)
- Teata koolile kirjalikult
- Teata politseile, kui tegemist on ähvardamise, privaatsete piltide jagamise või püsiva ahistamisega
- Blokeeri kiusaja kõikidel platvormidel
- Teata platvormile — Facebook, Instagram, TikTok, Snapchat jne
- Otsi professionaalset abi — koolipsühholoog, nõustaja
Mida MITTE teha:
- Ära keela internetti täielikult — laps peidab probleemi
- Ära ähvarda kiusaja vanemaid — lase politseil tegeleda
- Ära jäta tähelepanuta — küberkiusamine põhjustab tõsist vaimset kahju
8. Kust saada abi
- Lasteabi telefon: 116 111 (24/7, tasuta, anonüümne)
- Veebikonstaabel: politsei.ee/veebikonstaabel
- Ohvriabi: 116 006
- Targalt Internetis: targaltinternetis.ee
- Politsei: 612 3000 | politsei.ee
- Andmekaitse Inspektsioon: aki.ee (isikuandmete kaitse)
Meeldetuletus: Sa ei pea taluma küberkiusamist. See ei ole normaalne ega vastuvõetav. Seadus kaitseb sind — ja abi on olemas.
Advocat selgitab, millised seadused kaitsevad sind
Meie AI-assistent aitab sul mõista oma õigusi ja milliseid samme astuda küberkiusamise korral. Tasuta ja privaatne.
Küsi Advocatilt →