1. Kehaline väärkohtlemine Eesti seaduses
Kehaline väärkohtlemine ehk füüsiline vägivald teise inimese vastu on Eestis kuritegu. Seadus eristab mitut raskusastet, millest sõltub ka karistuse rangus.
Eesti karistusseadustik (KarS) käsitleb füüsilist vägivalda peamiselt kahes paragrahvis:
- § 121 — kehaline väärkohtlemine (tavapärane löömine, peksmine)
- § 118 — raske tervisekahjustuse tekitamine (eluohtlikud vigastused)
KarS § 121 lg 1 — kehaline väärkohtlemine:
Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või muu kehalise väärkohtlemise eest, mis ei too kaasa tervise kahjustamist — karistatakse rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega.
Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või muu kehalise väärkohtlemise eest, mis ei too kaasa tervise kahjustamist — karistatakse rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega.
KarS § 121 lg 2 — raskendavad asjaolud:
Kui tegu on toime pandud: p 1) lähedase isiku suhtes, p 2) lähi- või sõltuvussuhtes (perevägivald), p 3) korduvalt, p 4) mitme isiku poolt — karistatakse kuni 5 aastat vangistust.
Kui tegu on toime pandud: p 1) lähedase isiku suhtes, p 2) lähi- või sõltuvussuhtes (perevägivald), p 3) korduvalt, p 4) mitme isiku poolt — karistatakse kuni 5 aastat vangistust.
2. Karistused — KarS § 121 ja § 118
KarS § 121 — kehaline väärkohtlemine
- Põhikoosseis (lg 1): rahatrahv või kuni 1 aasta vangistust
- Raskendavad asjaolud (lg 2): kuni 5 aastat vangistust
- Raskendavad asjaolud: lähi- või sõltuvussuhe, korduv tegu, grupiviisiliselt, alaealise suhtes
KarS § 118 — raske tervisekahjustuse tekitamine
KarS § 118:
Tervise kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud: oht elule, raske kehaline haigus, raske psüühiline häire, raseduse katkemine, näo või muu kehaosa kaotus, elundi kahjustus — karistatakse 4 kuni 12 aastase vangistusega.
Tervise kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud: oht elule, raske kehaline haigus, raske psüühiline häire, raseduse katkemine, näo või muu kehaosa kaotus, elundi kahjustus — karistatakse 4 kuni 12 aastase vangistusega.
- Eluohtlik vigastus — 4–12 aastat vangistust
- Kehaosa kaotus (nt silma, sõrme) — 4–12 aastat
- Surma põhjustamine (§ 113, 114) — 6–20 aastat või eluaegne vangistus
Oluline: Kehaline väärkohtlemine lähi- või sõltuvussuhtes (KarS § 121 lg 2 p 2) on avaliku menetluse kuritegu. See tähendab, et politsei PEAB alustama menetlust, isegi kui ohver soovib avalduse tagasi võtta. See on oluline kaitse perevägivalla ohvritele.
3. Kuidas teatada politseile
Kohe pärast intsidenti
- Helista 112, kui oled ohus või vajad kiirabi
- Taga oma turvalisus — mine turvalisse kohta
- Ära pese end ega vaheta riideid — need on tõendid
- Pildista vigastusi kohe oma telefoniga
- Kirjuta üles — mis juhtus, millal, kus, kes olid tunnistajad
Avalduse esitamine
- Helista 112 või 612 3000 (Politsei- ja Piirivalveamet)
- Mine lähimasse politseijaoskonda
- Esita avaldus politsei.ee veebis
- Sul on õigus tõlgile, kui sa ei räägi eesti keelt
Tähtaeg: Kehalise väärkohtlemise aegumistähtaeg on 3 aastat (§ 121 lg 1) või 5 aastat (§ 121 lg 2). Raske tervisekahjustuse puhul (§ 118) — 10 aastat. Aga mida kiiremini teatad, seda paremad on tõendid.
4. Kohtumeditsiiniline ekspertiis
Kohtumeditsiiniline ekspertiis on vigastuste ametlik dokumenteerimine arsti poolt. See on üks olulisemaid tõendeid kriminaalmenetluses.
Kuidas käib
- Politsei saadab su kohtumeditsiinilisele ekspertiisile (tasuta)
- Võib minna ka ise Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI)
- Võib ka pöörduda oma perearsti või EMO poole — nende dokumentatsioon on samuti tõendiks
Mida ekspert hindab
- Vigastuste iseloomu ja raskusastet
- Vigastuste vanust (millal tekitatud)
- Vigastuste tekkemehhanismi (kuidas tekitatud)
- Ajutise töövõimetuse kestust
- Püsiva tervisekahjustuse olemasolu
Nipp: Mine ekspertiisile või arsti juurde KOHE pärast intsidenti. Mõned vigastused (sinikad, punetus) kaovad kiiresti ja hiljem on neid raske tõendada.
5. Ohvri õigused kriminaalmenetluses
Kuriteoohvril on Eesti seaduse järgi ulatuslikud õigused:
Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 38:
Kannatanul on õigus: osaleda kriminaalmenetluses, esitada tõendeid, tutvuda toimiku materjalidega, esitada tsiviilhagi kurjategija vastu, kasutada esindajat (advokaati), saada teavet menetluse käigust.
Kannatanul on õigus: osaleda kriminaalmenetluses, esitada tõendeid, tutvuda toimiku materjalidega, esitada tsiviilhagi kurjategija vastu, kasutada esindajat (advokaati), saada teavet menetluse käigust.
- Õigus olla informeeritud — sind tuleb teavitada menetluse alustamisest, lõppemisest ja kohtupäevadest
- Õigus advokaadile — sul on õigus kasutada esindajat (riigi õigusabi võimalik)
- Õigus esitada tsiviilhagi — nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist otse kriminaalmenetluses
- Õigus tutvuda toimikuga — eeluurimise lõppemisel
- Õigus osaleda kohtuistungil ja anda ütlusi
- Õigus kaitsele — kui sind ohustatakse, võib kohus kohaldada kaitsemeetmeid
- Õigus ohvriabile — tasuta psühholoogiline ja juriidiline abi
6. Kahju hüvitamise nõuded
Kuriteoohvril on õigus nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist. Seda saab teha kahel viisil:
Tsiviilhagi kriminaalmenetluses
- Esita tsiviilhagi otse kriminaalmenetluse raames — lihtne ja odav viis
- Nõuda võib: ravikulud, saamata jäänud sissetulek, moraalse kahju hüvitis, vara kahjustamine
- Tsiviilhagi esitatakse prokuröri kaudu
Eraldi tsiviilhagi
- Võib esitada ka eraldi tsiviilkohtumenetluses
- Aegumistähtaeg: 3 aastat alates kahju teadasaamisest
Moraalse kahju hüvitis
Eesti kohtupraktika järgi on moraalse kahju hüvitised:
- Kerge kehaline väärkohtlemine: 500–2000 €
- Keskmine raskusaste: 2000–5000 €
- Raske tervisekahjustus: 5000–30 000 €
- Püsiv kahjustus: kuni 50 000+ €
Oluline: Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on oluline kõik kulud dokumenteerida — raviarved, rohuravitseptid, töövõimetuslehted, sõidukulud. Hoia kõik dokumendid alles!
7. Hädakaitse piirid
Kui sind rünnatakse, on sul õigus end kaitsta. Kuid hädakaitse on piiritletud seadusega.
KarS § 28 — hädakaitse:
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvede vastu, kahjustades ründajat, ületamata hädakaitse piire.
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvede vastu, kahjustades ründajat, ületamata hädakaitse piire.
Hädakaitse tingimused
- Rünnak peab olema reaalne — ei tohi olla ettekujutus
- Rünnak peab olema vahetu — toimub praegu või kohe algamas
- Kaitse peab olema proportsionaalne — ei tohi kasutada ülemäärast jõudu
- Põgenemise kohustust ei ole — sa ei pea põgenema, võib end kaitsta
Hädakaitse piiride ületamine
Kui kaitsja kasutab oluliselt suuremat jõudu, kui rünnak nõuab, on tegemist hädakaitse piiride ületamisega (KarS § 28 lg 2). See võib olla karistatav, kuid karistust võib kergendada.
Praktiline soovitus: Kui sind rünnatakse, kasuta minimaalset vajalikku jõudu. Kui ründaja lõpetab ründe, lõpeta ka sina. Ülereageerimine võib muuta sind ohvrist kurjategijaks.
8. Kust saada abi
Hädaabi: 112
Ohvriabi telefon: 116 006 (24/7, tasuta, anonüümne)
Politsei info: 612 3000
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: ekei.ee
Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi: sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi
Ohvriabi telefon: 116 006 (24/7, tasuta, anonüümne)
Politsei info: 612 3000
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: ekei.ee
Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi: sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi
- Ohvriabi — psühholoogiline nõustamine, juriidiline info, tugi kohtumenetluses (tasuta)
- Riigi õigusabi — tasuta advokaat, kui su sissetulek on madal
- EMO ja perearst — vigastuste dokumenteerimine ja ravi
- Politsei — avalduse esitamine, uurimine
Kehaline väärkohtlemine on tõsine kuritegu ja ohvril on ulatuslikud õigused. Ära jää vaikides kannatama — teata, dokumenteeri ja nõua oma õigusi.
Advocat aitab sul oma õigusi mõista
Meie AI-assistent selgitab sulle lihtsas keeles, millised on sinu õigused vägivallakuriteo ohvrina. Privaatne ja tasuta.
Proovi Advocat kohe →