Alimendid Eestis 2026 — kuidas elatist arvutada

Elatis — või rahvakeeles „alimendid" — on raha, mida üks vanem maksab teisele lapse ülalpidamiseks pärast lahkuminekut. Eestis on see kohustus seaduslik (perekonnaseadus, PKS § 96) ja kohaldub vaatamata sellele, kas vanemad olid abielus või mitte. 2022. aasta reform muutis arvutamise valemi läbipaistvamaks, kuid endiselt eksitakse summade osas mõlemas suunas — kas nõutakse liiga vähe või liiga palju.

See juhend selgitab: kuidas täpselt elatise summa arvutatakse 2026. aastal, millised tõendid sul vaja on, kuidas kohtu kaudu nõuda ja mida teha, kui teine vanem keeldub maksmast. Loe ka üldist elatise ülevaadet, mis annab konteksti.

1. Õiguslik alus — kes peab maksma ja kui kaua

Eesti perekonnaseaduse järgi on mõlemal vanemal võrdne kohustus last ülal pidada (PKS § 96 lg 1). Praktikas tähendab see: vanem, kellega laps ei ela koos, maksab elatist vanemale, kelle juures laps elab.

1.1. Kuni millise vanuseni?

• Kuni 18-aastaseks saamiseni — üldreegel (PKS § 96 lg 2);
• Kuni 21-aastaseks saamiseni — kui laps jätkab statsionaarset õpet (PKS § 97). Sel juhul on lapsel endal õigus elatist nõuda.

1.2. Kelle vahel?

Elatise saaja on enamasti vanem, kelle juures laps alaliselt elab. Kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures (näiteks 50/50), määrab kohus elatise vastavalt netokulutuste vahelisele erinevusele.

2. Arvutuse valem 2026

2022. aasta reformiga sätestas PKS § 101 järgmise arvutusvalemi miinimumelatise jaoks:

2.1. Miks valem koosneb kahest komponendist?

• 200 € baassumma tagab lapse põhivajaduste rahuldamise sõltumata vanemate sissetulekust;
• 3% Eesti keskmisest palgast seob elatise majanduskasvuga — kui palgad tõusevad, tõuseb ka elatis automaatselt;
• Indekseerimine TPI-ga kaitseb baassummat inflatsiooni vastu.

2.2. Mitu last — kuidas arvutada?

Iga lapse kohta on summa eraldi. Kuid PKS § 101 lg 2 lubab kohtul vähendada elatist, kui mitme lapse peale tuleb kokku summa, mis ületab maksva vanema majanduslikku võimekust. Tüüpiline kohtu praktika:

• 1 laps — 100% miinimumist;
• 2 last — kokku ca 180% miinimumist (vähendus 10% lapsekohta);
• 3 last — kokku ca 240% miinimumist;
• 4+ last — kohus määrab juhtumipõhiselt.

3. Praktilised näited kolme sissetuleku puhul

Eeldame: Eesti 2025. aasta keskmine brutopalk = 2 000 € (ümardatud). Miinimumelatis = 200 + 60 = 260 € kuus lapse kohta.

4. Palga osakaal ja sissetulekupõhine kohandamine

PKS § 102 annab kohtule võimaluse miinimumi üles- või allapoole kohandada vastavalt:

• maksva vanema reaalsele sissetulekule;
• teise vanema majanduslikule olukorrale;
• lapse erivajadustele (haigus, eriõpe, sport, huvikoolid);
• lapsega koos veedetud aja osakaalule;
• perehüvitistele (sünnitoetus, lasterikka pere toetus).

4.1. Sissetuleku tõendamine

Kohus saab Maksu- ja Tolliameti andmetel kontrollida deklareeritud sissetulekuid. Kui vanem väidab, et tema sissetulek on madal, kuid elustiil näitab vastupidist (autod, reisid, kinnisvara), saab kohus määrata elatise eeldatavalt teenitava palga alusel (PKS § 102 lg 3).

4.2. Mitteametlik sissetulek

Kui vanem töötab „ümbrikupalgaga" ja ametlikku sissetulekut peaaegu pole, peab kohus arvestama elustiili, vara, pangakonto väljavõtteid. Ametlik 0-deklareerija ei saa elatisest pääseda.

5. Kuidas elatist kohtu kaudu nõuda

5.1. Sammud

1. Esmane katse kokkuleppele jõuda — kui võimalik, vormistada notariaalne elatise leping. See on täitedokument ilma kohtu otsuseta.
2. Hagiavaldus maakohtule — kui kokkulepe pole võimalik. Vorm Riigi Teatajast või kohtu veebilehelt.
3. Tõendid:
   • lapse sünnitunnistus;
   • oma sissetulekutõendid (palgalehed, MTA väljavõte);
   • lapsega seotud kulud (lasteaiad, ravi, riided, huvikoolid);
   • info teise vanema kohta (kui võimalik).
4. Menetlus — keskmiselt 6–12 kuud. Kiirendamiseks taotle esialgset õiguskaitset (PKS § 100), et elatis hakkaks tulema kohe.
5. Kohtu otsus — täitedokument, mille saad anda kohtutäiturile.

5.2. Riigilõiv

Elatisasjades on riigilõiv tavaliselt vähendatud või 0 € (TsMS § 132 — laste hagide puhul). See teeb elatise nõudmise odavaks isegi väikese sissetulekuga vanemale.

6. Sissenõudmine — kohtutäitur ja elatisabi

Kui teine vanem ei maksa kohtu otsuse järgi:

1. Anna kohtu otsus kohtutäiturile (TMS § 21). Kohtutäitur saab nõuda raha:
   • otse palgast (kuni 50% — TMS § 132);
   • arvelduskontolt;
   • vara müügist.
2. Elatisabi Sotsiaalkindlustusametist — kui vanem on töötu või põgenenud ja sissenõudmine kohtutäituri kaudu ei õnnestu, riik maksab kuni 200 € kuus lapse kohta (Elatisabi seadus § 7). See on ettemaks; riik nõuab raha hiljem vanemalt sisse.
3. Liiklusvahendi juhtimise õiguse peatamine — kui elatisvõlg ületab 4 kuu elatist, blokeerib Sotsiaalkindlustusamet juhilubade pikendamise (ELS § 8¹).
4. Kriminaalkohustus — pahatahtliku kõrvalehoidumise eest on KarS § 169 alusel kuni 1 aasta vangistust.

7. Elatise muutmine ja lõpetamine

Elatist saab muuta (suurendada või vähendada) kohtu kaudu, kui asjaolud on oluliselt muutunud (PKS § 102 lg 2):

• vanema sissetulek on oluliselt muutunud (töö kaotamine, suur palgatõus);
• lapse vajadused on muutunud (raske haigus, kõrgkooli minemine);
• lapsega koos veedetud aeg on oluliselt muutunud.

Lõpetamine toimub automaatselt:

• lapse 18-aastaseks saamisel (välja arvatud statsionaarne õpe);
• statsionaarse õppe puhul lapse 21-aastaseks saamisel;
• lapse adopteerimisel teise pere poolt;
• vanema surmas (kuid pärijatel võib olla kohustus PKS § 98 alusel).

8. Korduma kippuvad küsimused